Mis on mänguteraapia?
Mänguteraapia on teraapiasuund, mis on mõeldud just lastega tegelemiseks (3- kuni 16-aastased). Sellest võib olla abi näiteks kolimisest häiritud elustiili, õnnetusjuhtumi, haiguse, füüsilise puude, pereprobleemide, väärkohtlemise või hülgamise puhul.
Mänguterapeut kasutab terapeutilisi suhtlemisoskusi ja palju erinevaid mängulisust ja loovust soodustavaid vahendeid: liiv, väikesed kujukesed, savi, käpiknukud, mänguasjad, joonistamis- ja maalimisvahendid, kostüümid, metafoorkaardid, muusika. Tegevusteks on lugude jutustamine, loov visualiseerimine, liikumine, rollimängud, jne. Nende kaudu aitab mänguterapeut lastel väljendada oma tundeid, soove, vajadusi ja mõtteid. Laps ei pea enda väljendamiseks õigeid sõnu otsima või kellegi hukkamõistu kartma.
Esimese Inglismaa väljaõppest inspireeritud mänguterapeutide väljaõppekursuse avas Sirli Kivisaar koostöös Inglismaa mänguterapeudi Emma Moatiga Annely Sootsi Koolituse Tervisekoolisaastal 2011. Inglismaal kinnitas mänguteraapia kanda 1980. aastatel, praeguseks töötavad mänguterapeudid laialdaselt nii koolides kui erapraksises. Mänguteraapia järele on Inglismaa koolides väga suur vajadus ning seda nähakse seal kui olulist ja väärtuslikku teenust, mis võimaldab lapsel tegelda oma murede ja probleemidega just temale mõistetavas keeles – läbi mängu.
Inglismaa mänguterapeutide assotsiatsioon defineerib mänguteraapiat kui lapse ja terapeudi vahelist dünaamilist protsessi, milles laps uurib iseendale sobivas tempos oma ruumi ning hetkel tema elu mõjutavaid teadlikke või alateadlikke mineviku- või olevikuprobleeme. Läbi lapse ja terapeudi vahelise suhte tuuakse esile lapse ressursid, mille kaudu toimub kasv ja leiavad aset muutused. Mänguteraapia on lapsekeskne, kus tähtsaimaks tööriistaks on mäng ning kõne on teisejärguline.
Mänguteraapia aitab lapsel õppida ennast austama, enesekontrolli, oma tundeid aktsepteerima ja neid vastutustundlikult väljendama. Lapsed õpivad võtma vastutust ning probleemidega silmitsi seistes olema loovad.
Allikas: „Mänguteraapia – kui mäng on lapse keel ja mänguasjad tema sõnad“, Sirli Kivisaar, Eripedagoogika nr 53, okt 2017
Mäng on terapeutilise mõjuga
Ehkki mäng on laste elu igapäevane osa, on tänapäeva lastel järjest vähem aega mängimiseks. Samas on mäng see, mille kaudu saab laps luua parema suhte vanemaga. Mäng soodustab universaalsete õppimisoskuste väljaarendamist, arendab loovust ja kujutlusvõimet. Lisaks tekitab mäng ka rõõmu ning heaolutunnet, mis omakorda toetab lapse vaimset tervist ja enesehinnangut. Mänguteraapia on teraapiasuund, mis kasutab lapse aitamiseks tema jaoks kõige loomulikumat tegevust – mängu.
Info pärineb Eesti Mänguterapeudide Assotsiatsiooni kodulehelt.
Eesti Mänguterapeudide Assotsiatsiooni tegemistega on võimaliku tutvuda: https://manguterapeudid.ee
Mänguteraapia ühe seansi pikkus oleneb lapsest ning see lepitakse kokku terapeudiga. Mida noorem on laps ja vähem keeruline on tema taust, seda kiiremini ta mänguteraapiale reageerib.
Holistika Instituudi ruumides tegutseb mänguterapeut Jana Mikk
Artikkel ilmus 05. august 2021 veebilehel: https://holistika.ee/manguteraapia
